Kord otsustasid jumalad kogunedes lõbutseda.
Üks neist ütles:
- Võtame inimestelt midagi ära?
Pärast pikka kaalumist otsustasid nad inimestelt õnne ära võtta. Aga kuhu seda varjata?
Esimene ütles:
- Peidame ta maailma kõrgeima mäe otsa.
- Ei, me muudame inimesed tugevaks, keegi saab üles ronida ja leida, ja kui ta ühe leiab, teavad kõik teised kohe, kus on õnn, - vastas teine.
- Siis peidame ta mere põhja!
- Ei, ärge unustage, et inimesed on uudishimulikud, keegi ehitab sukeldumisaparaadi ja leiab siis kindlasti õnne.
"Peidame selle teisele planeedile, eemale Maast," soovitas keegi teine.
- Ei, pidage meeles, et me andsime neile piisavalt intelligentsust, kunagi tulevad nad laevaga, et reisida maailmades, ja nad avastavad selle planeedi ning leiavad siis õnne.
Vanim jumal, kes vaikis kogu vestluse vältel, ütles:
-Ma arvan, et tean, kuhu õnne varjata.
- Kuhu?
-Latagem see enda sisse peitu, nad on nii hõivatud, et otsivad teda väljastpoolt, et isegi ei mõeldaks teda enda seest otsida.